Intervjuu

Kui intervjuus esitatakse rumalaid küsimusi, siis sellest tavaliselt midagi head välja ei kooru. Mul on hea meel tõdeda, et Risto Uuk veebilehelt  http://ristouuk.wordpress.com  on teinud intervjueerijana suurepärast tööd ja tema poolt esitatud küsimustele oli lausa lust vastata. Rääkida võib koguni sünergiast – vastustest saab kokku terviku, mis on midagi enamat, kui küsimused eraldivõetuna. Risto näol on tegu on noore paljutõotava treeneriga, kes suudab mõelda nii-öelda väljaspool kasti.

_____________________________________________________________________________________________

 

Kuidas sai sinust treener ja toitumisnõustaja?

Nooruses tekkinud huvi arenes hobiks, millest kujunes aja jooksul välja elukutse. Tundsin, et tahan just nende teemadega seotud olla. Olen valikuga rahul, sest teabes ja oskustes, mida jagan, on suur potentsiaal inimeste probleemide leevendamisel ja lahendamisel.

 

“Tervis” on üks viimasel ajal sagedamini kasutatud sõnu, kuid samuti üks kõige segadust tekitavamaid sõnu. Tervislik toitumine võib tähendada erinevate ekspertide jaoks erinevat asja. Mis on üldse tervislik toitumine?

Tervise mõistes ei tohiks olla midagi segadust tekitavat, sest on see ju organismi rakkude ladus omavaheline kommunikeerumine, mida iseloomustab haiguste puudumine. Küll on kuhjaga segadust tervisliku toitumisega. Võib koguni öelda, et me ei tea tervislikust toitumisest veel midagi! Kõikidele ei saa soovitada ühte ja sedasama.

Tegelikult saab vastuse, milline on tervislik toitumine, tuletada tervise mõistest – see on toit, mis ei põhjusta häireid organismi töös, vaid hoopis toetab igapäevast taastamist ja ülesehitust.

 

Mis on kõige tüüpilisemad vead, mida toitumises sinu meelest tehakse?

Selle asemel, et kuulata enda keha, järgitakse ametlike juhiseid, mis ei põhine tasemel teadusel, vaid ärihuvidel. Sellest desinformatsioonist tulenevalt alustatakse päeva toiduga, mis kõigutab veresuhkrut suures ulatuses, mis omakorda mõjutab liiga suures ulatuses hormoonaalsüsteemi. Halb hommikusöök mõjutab tugevalt edasisi toiduvalikuid.

Suur viga, mida praeguses käsitluses näen, on toidu energiasisalduse jälgimise esikohale seadmine. Kuhu jäävad loomsed valgud ja rasvad, rasvlahustuvad vitamiinid ja muud ühendid, mis on rasvavaese toiduga halvasti omastatavad?  Need peaksid olema esimesel kohal, siis saab inimene toidust rõõmu, jääb terveks, ei ihale saasta ega söö üle.

Toitumisspetsialistid on enesele teadvustamata silmakirjalikud – taunitakse inimeste magusa ja jahutoodete söömist, mis on samm õiges suunas, kuid ei mõisteta, et just soovituslikud toitumisjuhised viivad nende ihaluseni.

 

Mis on mõned kõige tähtsamad punktid, mida kaalulangetamisel (rasvapõletusel) jälgima peaks?

Kas me räägime kaalulangetamisest normaaltasemeni kehakoostisele suuremat tähelepanu pööramata või inimese viimisest tema parimasse võimalikku vormi? Esimese võib saavutada ainult sobiva toiduga, teise jaoks läheb veel lisaks vaja tugevat treeningut.

Rasvade igapäevast kasutamist takistavad needsamad orjastavad toitumis- ja treeningjuhised, mis ärgitavad inimest tihedalt sööma, kaloreid lugema ja lõputult treenima.

Toon välja stsenaariumi, mis tuleb paljudele tuttav ette ja kordub päevast päeva:

hommikusöögiks “tervislikud” teraviljatooted rasvavaese piima, jogurti või mahlaga;

umbes paari tunni möödudes saabub energialangus ja unisus, mille peletamiseks on vaja turgutust kohvi ja magusa või järjekordse teraviljatoote näol;

tsükkel kordub n arv kordi;

pidevale näljatundele tehakse lõpp suurema söömisega õhtul, kuid paraku süüakse siis süümepiinadega. Siit tuleneb arusaam, et tugev õhtusöök teeb paksuks.

Süsivesikurikkad lahjad söögid küllastavad ainult hetkeks, sellist toitu on kerge süüa üle ja inimene hakkab kehakaalu kontrolli alla saamiseks ekspertide soovituste järgi kaloreid lugema ja madala intensiivsusega treenima.

Need, kel õnnestub niimoodi kaalu kontrollida, on ometi kaotanud: väheneb eluliselt tähtis ja inimest noorena hoida aitav lihasmass, võivad ilmneda tervisehädad. Selline lähenemine pole jätkusuutlik.

Keharasvade kasutamise tähtsamad punktid:

rammusam valgurikas hommikusöök või päeva esimene toidukord – see võimaldab tänu stabiilsele veresuhkrule süüa harvemini, mis on rasvapõletuseks hädavajalik;

toidukordade vahel mitte mingisugust näksimist (see kaob õige hommikusöögi korral iseenesest);

säilitage rahulik meel, sest liigne stress takistab kehakoostise parandamist;

magada öösel piisavalt ja hoida ööpäevast rütmi;

treeningvormiks olgu intensiivne lihastreening, mitte mahukas aeroobne treening;

treening ei tohi saada kinnisideeks ja kohustuseks ehk lisastressi allikaks.

 

Rasvad vs süsivesikud arutelu ei lõpe vist kunagi. Mis on sinu arvamust sellest?

Mõlemad on makrotoitained, mida vajame. Kuid fakt on see, et pole olemas eluliselt tähtsaid süsivesikuid erinevalt eluliselt tähtsatest rasv- ja aminohapetest. Terve organism suudab alati toota ajule vajaliku kütust. See ei tähenda muidugi, et peaksime süsivesikuteta elama. Lihtsalt igaüks peaks leidma endale süsivesikute taluvuspiiri (see on muutuv), mille pideval ületamisel läheb tervis käest ära ja hakkab kuhjuma keharasv. Enamikule on see piirkogus soovituslikust palju madalam…

Teadusuuringute põhjal avaldab süsivesikutest kõige kahjulikumat mõju liigne fruktoos.

Loomseid rasvu on juba aastakümneid tembeldatud tervisevaenlaseks, kuid just nende vähesusel on suur roll magusaisu tekkel ja suurel süsivesikutarbimisel, tervisehädadest rääkimata. Ametlikes juhistes on märgata progressi, sest kalarasvu juba tunnustatakse, kuid loomsete küllastunud rasvade rehabiliteerimiseni on minna veel pikk tee.

Käesoleva aja soovituslik toidusedel sisaldab selliseid rasvu, mida inimene on geneetiliselt määratud tarbima ainult piiratud koguses või üldse mitte. Esimesed on “tervislikes” taimeõlides sisalduvad polüküllastamata oomega-6 rasvad ja teised on tehislikud transrasvad, millised ei tohiks inimorganismi üldse sattuda.

Toiduvalmistamisel tähendab see toiduõlide ja margariinide minemaviskamist ning traditsiooniliste rasvade nagu või ja seapekk taaskord aussetõstmist.

 

Intervjuu leiate täismahus:

http://ristouuk.wordpress.com/2012/01/18/tervislik-toitumine-ja-kaalulangetamine-intervjuu-joutreener-ja-toitumisnoustaja-fred-antsoniga/

 

Powered by WordPress | Download Free WordPress Themes | Thanks to Themes Gallery, Premium Free WordPress Themes and Free Premium WordPress Themes