Kolesterooli ja küllastunud rasvade kaitseks

Tõsiasi, et on tekkinud vajadus rääkida kolesterooli ja küllastunud rasvade ohutusest, näitab, kui palju väärastas ühe mehe kinnisideest algatatud ristisõda meie arusaamu toitumisest. 1950. aastatel tõstatas Ancel Keys hüpoteesi, mille kohaselt toidus sisalduvate küllastunud rasvadega kaasnev kolesterool põhjustab südamehaigusi. Tegelikkuses ei ole see toitumise-südame hüpotees kunagi kinnitust leidnud. Algne “tõestusmaterjal” saadi uuringutest, kus küllastunud rasvadel ja tööstuslikult toodetud transrasvadel ei tehtud vahet või kus paralleelselt küllastunud rasvadega oli toidus palju süsivesikuid. Hilisemaid uuringuid sponsoreerisid ravimifirmad – et tõestada kolesterooli alandavate ravimite tõhusust. Kuna teadusandmed ootusi ei toetanud, siis mindi andmetega manipuleerimise teed. Esmakordselt inimkonna ajaloos kuulutati inimorganismi lahutamatu komponent kolesterool ohtlikuks ja selle normaalne tase haiguseks. Selle tagajärjel maksavad inimesed kahjuks oma tervise arvelt veel kaua hinda, sest käima lükatud masinavärki on raske peatada, veel enam ümber pöörata.

Mida peaks kolesteroolist teadma?

Kolesterool on vees lahustamatu vahataoline ühend, mida kantakse veres spetsiaalsetel valkudel ehk lipoproteiinidel. Neist tuntumad on madala tihedusega lipoproteiin, mis transpordib kolesterooli kudedesse ja kõrge tihedusega lipoproteiin, mis transpordib kolesterooli maksa. Esimest nimetatakse ravimifirmade eduka turundustriki mõjul halvaks ja teist heaks kolesterooliks ehk vastavalt LDL- ja HDL-kolesterooliks.

Inimorganism toodab kolesterooli kuni neli korda rohkem sellest, mida saab toiduga.

Pole võimalik süüa elutegevuseks piisavas koguses kolesterooli, seetõttu sünteesib maks seda pidevalt: tootmine suureneb, kui saame kolesterooli toidust vähe ja väheneb, kui saame seda palju. 

Kolesterool on neerupealsete hormoonide, sapisoolade ja D-vitamiini eelaste ning rakumembraanide koostisosa

Vähese kolesteroolisisaldusega kaasnevad kergemini depressioon, agressiivsus, kuritegevus, enesetapud. Pole midagi imestada, sest umbes neljandik kolesteroolist sisaldub ajus neuronitevahelises närviimpulsside ülekandes ja ajukude kaitsvas müeliinkihis. Vajakajäämised võivad avalduda mitteadekvaatses mõttetegevuses…

Kolesteroolisisalduse ja ateroskleroossete naastude tekke vahel puudub seos – need tekivad igasuguse kolesteroolisisalduse korral.

Südameattakke läbielanute vere kolesteroolisisaldus varieerub vähesest suureni.

Vananedes kolesteroolisisaldus tõuseb, see on tervise säilimiseks vajalik.

Vähene LDL-kolesterooli sisaldus nõrgestab immuunsüsteemi ja teeb vastuvõtlikuks allergiatele.

HDL-kolesterooli sisaldust ei tõsta mitte ükski ravim. Seda on võimalik tõsta vaid naturaalselt esinevate loomsete rasvade poolest rikkama ja vähendatud süsivesikusisaldusega toitumisega.

Veidraks muutunud toidulaud on teinud haigeks

Alusetud soovitused piirata küllastunud rasvade tarbimist koos hirmujuttudega kolesterooli südantkahjustavast toimest on viinud inimolendi toidulaua veidra makrotoitainelise koostiseni, millisega pole mitte ükski inimpopulatsioon varem kokku puutunud. Eksperiment on ammuilma haledalt läbi kukkunud, sest naturaalselt esinevate loomsete rasvade asendamine teravilja- ja suhkrutoodetega ning oomega-6 rasvhapete poolest rikaste polüküllastamata õlidega loob ülimalt soodsa pinnase neoliitiliste haiguste tekkeks. Inimesed pole olnud kunagi nii haiged ja ülekaalulised ning mitte miski ei ennusta tõusukõverate peatumist, langemisest rääkimata…

Polüküllastamata oomega-6 rasvade mõningane kolesateroolialandav toime on kõike muud kui tervislik. On läbi viidud üksainus kõiki reegleid rahuldav pikaajaline uuring, kus küllastunud rasvad asendati polüküllastamata rasvadega ning see andis kõhedust tekitava tulemuse. Loomkatsete põhjal oli ammu teada, et polüküllastamata rasvade poolest rikas toit võib põhjustada haigestumist vähki, nüüd saadi sama tulemus ka inimestega, kusjuures murdepunkt saabus keskmiselt seitsme aasta möödudes. Meenutame nüüd seost LDL-kolesterooli ja immuunsuse vahel, sest vähk saab mõjule pääseda nõrgestatud immuunsüsteemi korral… Südamehaiguste esinemises ei täheldatud olulisi erinevusi. Miks siis soovitatakse endiselt küpsetada toiduõlidega ja kasutada margariini?

Ainult ühel riigil maailmas on terve mõistus võidule pääsemas. Rootsi on osaliselt vabanenud küllastunud rasvade ja kolesteroolihirmust ning tulemused on juba näha – ülekaaluliste arv ja südamehaiguste esinemissagedus, sealhulgas südameatakkide arv, on hakanud tänu või tarbimise hüppelisele tõusule ja LCHF (low carb high fat) toitumise levikule tasapisi kahanema. Margariini ja jahutoodete tarbimine väheneb. Eriti sümpatiseeriv on soovitus lettidele vedelema jäänud poolmuidu saadaolevat margariini kasutada ära kingaviksina.

Mis toimub kolesterooliga toiduratsiooni muutmisel? Kui suurendada toidu rasva- (küllastunud rasva) ja vähendada süsivesikutesisaldust nagu näiteks LCHF toitumise korral, siis tõuseb reeglina HDL-kolesterool ning vähenevad triglütseriidid ja paastu veresuhkur koos glükeerunud hemoglobiini näitudega. Kõik need muutused vähendavad südamehaiguste riske. LDL- kolesterool võib käituda erinevalt, kuid isegi selle tõusu korral pole muretsemiseks põhjust. Nimelt suureneb LDL-kolesterooli subfraktsioon A osakeste arv, mis on suured ja “ujuvad” erinevalt subfraktsioon B osakestest, mis on väikesed ja tihked. LDL-A pole seotud südamehaiguste riskidega. LDL-B osakesed haakuvad kergesti veresoonte seintele, kus nad võivad oksüdeeruda ja glükeeruda, tekitades põletikku. Subfraktsiooni B toodab maks süsivesikurikka toidu korral. Just LDL-B domineerimine tõstab hetkel teadusringkondades valitseva arusaama järgi südamehaiguste riske. Seetõttu nimetataksegi suurt LDL-B ja vähest HDL-kolesterooli sisaldust ning suurt triglütseriidide sisaldust aterosklerootiliseks lipiidide profiiliks. See on iseloomulik mitte ainult südamehaigetele, vaid ka diabeetikutele. Kahjuks pole LDL subfraktsioonide test Eestis veel kättesaadav.

Halba teevad hoopis liigsed süsivesikud

Arstid mõõdavad innukalt üldkolesterooli, kuid jätavad täiesti tähelepanuta liigsest süsivesikutarbimisest tingitud kõrge triglütseriidide taseme ja tasapisi tõusva paastu veresuhkru ehk glükoosisisalduse. Kui igapäevase süsivesikurikka toiduga järjepidevalt vere glüloosisisaldust kõrgustesse tõsta, võib aastate või aastakümnete möödudes jõuda eeldiabeedini. Kõrge veresuhkur kahjustab nii veresooni kui ka kõiki organeid, sealhulgas südant…

Üldkolesterooli mõõtmine on mõttetu, sest selle tase kõigub stressi ja valgustsükli toimel võrreldamatult rohkem kui toitumisest tingituna. Nimelt on stressihormoonide tootmiseks vaja lähtematerjali ja kolesteroolisisaldus kasvab LDL-kolesterooli aktiivsema tootmise tõttu maksas; päikesekiirguse toimel sünteesitakse nahal olevast kolesteroolist D-vitamiini ning sisaldus väheneb. Pealegi on tõusnud kolesteroolisisalduse sümptom, mitte põhjus- järelikult vajate pingeperioodidel rohkem seda universaalset molekuli, mis on kõigi neerupealsete hormoonide ja rakumembraanide koostisosa. Ainult väike kolesteroolisisaldus saab olla eluohtlik.

Kolesterooli maksimaalse soovitusliku väärtuse kahandamine 250-lt mg/dl (~6,5 mmol/l) 200-le mg/dl (~2.2 mmol/l)  tegi miljonitest läänemaailma inimestest hoobilt ravimifirmade klientidid. Meil Eestis ollakse ülipüüdlikud – kui näit on napilt üle 5 mmol/l (193,3 mg/dl), mis on tänapäeva eluolu arvestades vägagi madal, siis räägivad paljud arstid juba võimalikust kolesteroolialandajate ehk statiinide kasutamisest. Keelatakse ära küllastunud rasvade poolest rikas toit, mille asemel soovitatakse süüa süsivesikuid. Ilmne näide, kuidas kolesteroolidogmale tuginedes antakse väärinformatsiooni ja kahjustatakse tahtmatult inimeste tervist.

Kui riiklikud terviseinstantsid hooliksid tõesti inimeste tervisest, siis nad ei hirmutaks inimesi kolesterooliga. Südant kahjustavate tegurite hulgas on hirm, ärevus ja krooniline stress istuva eluviisi, alkoholismi, suitsetamise, ületöötamise ja magamatuse kõrval kindlal kohal. Kolesteroolimõõtmise kampaaniate asemel tuleks hoopis algatada veresuhkrut suures piires kõigutava söögi/joogi (suhkru- ja teraviljatoodete) ning rämpstoidu vastaseid kampaaniaid. See eeldab teemasse süüvimist ja kolesterooli ning küllastunud rasvade kohta käiva valitseva käsitluse kriitilist ümberhindamist. Kas meil on tervise- ja toitumisparadigma muutuseks lootust?

Teadus ei tunne veel südamehaiguste täpseid tekkemehhanisme. Selge on aga  toidust saadava kolesterooli ohutus, samuti osundavad kõik viimase aja metaanalüüsid küllastunud rasvade süütusele. Kuidas saakski inimtoidu ja inimkeha lahutamatute koostisosadega teisiti olla!

Kui kohtate spetsialiste, kes soovitavad endiselt piirata või isegi vältida munakollase, või (“või asemel söö margariini”), koore, kookose ja rasvase liha söömist ning tarbida tööstuslikke taimeõlisid ja palju teraviljatooteid, mainimata kordagi nende vähendamist, siis teadke, et tegu on inimestega, kes pole piisavalt informeeritud, kes ignoreerivad uuemaid teadusandmeid või on lihtsalt argpüksid, kes kardavad rasvavaese toitumise ja kolesteroolidogmale vastu astuda.

 OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 Artikkel ilmus pealkirja all “Unustage hirmujutud kolesteroolist ja küllastunud rasvadest!” väljaande “Aja Leht” veebruarinumbris. Tänan toimetust artikli täismahus avaldamise eest!

http://www.aleht.ee

 

Veebruar 2014

Powered by WordPress | Download Free WordPress Themes | Thanks to Themes Gallery, Premium Free WordPress Themes and Free Premium WordPress Themes