LCHF esmakordselt teles

Süsivesikute vähendamine toiduratsioonis omab tohutut potentsiaali inimeste tervise parandamisel.  Paranevad kõik tervisenäitajad, sest panustatakse ju tehistoidu asemel tõelisele toidule. Välistatakse jahu, suhkur, tööstuslikult toodetud õlid ja magustatud piimatooted ning tarbitakse mõõdukalt gluteenivaba teravilja. Lisaks sellele, et paranevad üldised tervisenäitajad on teema põnev ka seetõttu, et sellise toitumise tulemusena on paljud inimesed üle maailma üllatuslikult kiirelt liigset kehakaalu vähendanud ja osad sellest ka täielikult vabanenud.

Dieete, mis vähendavad oluliselt süsivesikuid ja tõstavad  esile mittetööstuslikke rasvu, on palju – üheks iseloomulikumaks on LCHF, kuid ka siin on tegemist laia mõistega. Nimelt võib LCHF toitumine olla ketogeenne (kuni 50 grammi süsivesikuid ööpäevas) või sellest suurema süsivesikusisaldusega ehk mitteketogeenne. Keeruline?

Isegi ketogeenne variant võib vastavalt süsivesikute jaotusele olla ketoosiseisundit esilekutsuv või seda välistav. Kui ajastada lõviosa süsivesikuid ühte toidukorda, siis välistame ketoosiseisundi väljakujunemise vaatamata nende vähesusele toiduratsioonis.

Olen oskuslikult süsivesikuid vähendades ja ajastades toitunud juba peaaegu 10 aastat, sest tegu pole ekstreemsuse, vaid organismi optimaalsele funktsioneerimisele kaasa aitamisega.  Ma ei tunne mingit vajadust pöörduda tagasi rasvavaesema toidu juurde, mille tulemusena kõigub energiatase ning kõht läheb iga kolme tunni tagant tühjaks, rääkimata vajadusest vormispüsimiseks lakkamatult ja suuremahuliselt treenida. Samas, et tegu pole ekstreemsusega kinnitab tõsiasi, et ka mu pere järgib rasvarikast toitumist. Loomulikult erineb laste süsivesikute tarbmine minu omast ehk nemad söövad neid rohkem, kuid igapäevase toitumise aluspõhimõtted on samad. Ärgem laskem end eksitada sõnast “dieet”, mis tähendab enamikule kahjuks rohkem teadlikku näljutamist kui kindlat elu- ja toitumisviisi.

 

Millise lõigu teeb Eestis esmakordselt LCHF toitumist tutvustavasse saatesse tv3 telereporter, kes näeb sellises toitumises juba ette sensatsioonilist rasvaõgimist ja -joomist?

Kõigepealt lepitakse kokku kohtumine inimesega, kes toitub sarnaselt, näiteks Frediga, et teha tema söögist ja jutust vastav klipp.

Kuid reaalsus ei taha eelarvamusega kuidagi klappida. Teleinimese reaktsioon hommikuse näidismenüü nägemisel selgitab hilisemat klipi kokkupanekut vägagi hästi: “Nii vähe rasva!?” ja “Tahaks ikka rohkem rasva näidata!”…

Pean reporterit manitsema, mis kõlab umbes nii: “Näid otsivat sensatsiooni, kuid siit seda ei leia, see on lihtsalt tugev toit, milles süsivesikud on vähendatud.”

Kuid unustame selle kõik ja näitame saates LCHF kui ekstreemset toitumist, milles süsivesikud kärbitakse miinimumini: LCHF-st saab ketogeenne dieet või hoopis NCHF (no carb high fat)! Viimast on mõned, nagu hiljem välja tuleb, omaenese tarkusega juba proovinud ja teistelegi soovitanud…

Klippi mahub kenasti rasvakohv ja selgitus, millal selline kohv kõne alla tuleb, kuid välja jääb edasine jutt, kus taunin selle igapäevast toidu arvelt tarbimist. (Ise ei joo ma mitte mingisugust kohvi.)

 

Mida olulist veel välja jäeti? Kas kriitika oli tasemel?

Rääkisin peekoni praadimisastme olulisusest – klipis näidatud krõbestunud viile ja rasvas ujuvaid kõrbenud kanakoibi ei võtaks ma suu sissegi ning ei ole liigselt praetud toitu ka mitte kellegile süüa soovitanud.

Rääkisin, et näitlikustamiseks kohale organiseeritud menüü on ainult üks lõpututest variantidest ja toiduvalik sõltub muuhulgas aastaaegadest (juttu puhusime veebruarikuus ja praeguseks hetkeks on minu menüü juba muutunud), ometi öeldi klipis, et söön igal hommikul mune (ainult see on tõsi), peekonit, vahukoort, avokaadot…

Reporteri üllatuseks kujunes ka  see, et minu õhtumenüüsse kuuluvad regulaarselt tärkliserikkad toiduained nagu näiteks kartul ja  riis.

Lahkasin kiire kaalukaotamise tagamaid (alguses toimub see põhiliselt vee arvelt), kuid klipis räägib sama juttu hoopis arst…

Rõhutasin, kui toitaineterikas on süsivesikuvaesem toitumine, kuid klipis kuuleme hoopis arsti rääkimas tekkida võivast toitainete nappusest…Kahjuks ei olnud spetsialist informeeritud ka sellest tähelepanuväärsest tõigast, et süsivesikute vähendamisel ja rasvade/valkude tõstmisel kehakoostis mitte ei halvene, vaid hoopis paraneb. See on andestamatu desinformatsioon!

Rasvaprotsent paraneb ka inimestel, kes ei treeni – vähenemine kuu ajaga kuni 1,5%  on minu biosignatuuri praktikas ammune tõsiasi. Niivõrd võimas on tõeline toit!

Samuti ei tee arstile au üksikjuhtumi (“inimesel oli juba eelnevalt südame-veresoonkonna haigus”) negatiivse näitena väljatoomine. Teadmiseks kõigile, et soolavajadus ketogeensel toitumisel tõuseb ja tõenäoliselt lähevadki paljud sellega alt. Miks? Sest lisaks küllastunud rasvade kartusele on meile aastakümneid süstitud ka kartust soola vastu… Elektrolüütide (soola) puuduses süda on igasugustele stressoritele kergemini haavatav.

Kas LCHF toit on ühekülgne? Ükskõik millise dieedi oskamatu ja fantaasiavaese kokkupaneku korral saab menüü olla ühekülgne. Vaadake facebooki lehte Raudne Tervis ja te veendute kiirelt vastupidises. Kuna LCHF ei ole oma olemuselt dieet, vaid igapäevane toitumisharjumus, siis päris toidu (hooajalise variatsiooniga) tarbimist  ei saa kuidagi ühekülgseks nimetada.  Hea tervise nimel ei näi kuidagi olevat õigustatud toidu mitmekesistamine tööstuslike taimeõlide, transrasvade, suhkru ja jahuga.

Kas treenitavad kaotavad jõu? See saab jällegi juhtuda igasugusel oskamatul dieeditamisel. Paslik on siin ära märkida, et süsivesikute vähendamisega on sportlastel hoopis võimalik tõsta kiirelt relatiivset jõudu ja võimsust…

Treeneri fraas “lihtsalt et külm on noh” peegeldab olukorda, kus on kasutatud halvasti formuleeritud ketogeenset dieeti ja selle juurde jäädud piisavalt pikaks ajaks, et kehalised protsessid saaksid aeglustuda.

 

Saade näitas ära hetkeseisu, et spetsialistid vajavad rohkem teadmisi suutmaks adekvaatselt kommenteerida mitmetahulist LCHF toitumist.

Tõik, et  unustasin rääkida rammusa hommikusöögi tõhusast mõjust magusaisu ohjeldamisel, osutus eelnenu taustal tühiseks mureks. Ja kokku saab monteerida ikka sellel tasemel, nagu tegija asjast aru on saanud…või siis mitte.

 

Kokkuvõtvad selgitused:

 

LCHF pole mitte uus trendidieet, vaid vähendatud süsivesiku- ja kõrgema rasvasisaldusega toitumine. Sarnase makrotoitainelise koostisega on külmemate piirkondade elanikud aegade hämarusest saati enamuse osa aastast kokku puutunud. Soolavõi, koor ja rasvane sealiha on eestlaste seas läbi aegade au sees olnud.

Süsivesikute vähendamine ei tähenda mitte nendest loobumist. Pole vaja välistada näiteks tatart, riisi, kartulit ja puuvilju. Pigem tähendab see, et valitakse, millal on neid kõige kasulikum süüa ning täielikult üritatakse vältida suhkru ja selle lahuste ehk karastusjookide, saiakeste jm. nisutoodete tarbimist. 

Tervislik rasvarikas toit ei ole mitte praerasvas ujuv ja kõrvetatud toit, vaid rammusad piimatooted ja rasvane liha/kala.

Isegi LCHF alaliik ketogeenne dieet sisaldab 20-50 grammi süsivesikuid päevas ja pole seega süsivesikuvaba – sinna mahub ka natuke tärkliseallikaid (kartul, tatar, riis), marju ning palju köögivilja.

LCHF toitumine ei pea olema ketogeenne : 50-100 grammi süsivesikuid ööpäevas hoiab ära ketoosi, säilitades nende vähendamise tervisliku mõju.

LCHF toitumine on mitmekesine ja toitaineterikas – munakollased, mereannid, siseelundid, rasvane liha ja rasvaines kuumtöödeldud köögiviljad on kõige toitaineterikkamad toidud meie planeedil.

 

http://www.tv3play.ee/sisu/seitsmesed-uudised-2014/377751?autostart=true

 

28.04.2014

Powered by WordPress | Download Free WordPress Themes | Thanks to Themes Gallery, Premium Free WordPress Themes and Free Premium WordPress Themes