Toitumisjuhiste kujunemisest ja nende mõjudest

Kirjutatu aitab mõista, miks osa meile antavatest toitumisjuhistest on just sellised nagu need hetkel on.

 

Teravili

Põlluharimise algus umbes 10000 aastat tagasi võimaldas võrreldes küttimise/korilusega tagada aastaringselt suuremad toiduvarud ja toita ära rohkem inimesi. Selle tulemusena tekkisid toiduvarude ülejäägid, suurenesid  inimpopulatsioonid ja nende arvukus, tekkis majanduslik ebavõrdsus ehk teisisõnu – sai pandud alus tsivilisatsioonile nagu meie seda kõigi selle plusside ja miinustega tunneme.

Paraku kaasnes tsivilisatsiooni arenguga inimeste tervise halvenemine. Paleopatoloogid on kindlaks teinud teraviljapõhise toidu destruktiivse mõju inimorganismile. Võrreldes küttide/korilastega vähenes põlluharijate kasv ja halvenes hammaste seisund. Ilmnesid selgroo degeneratiivsed muutused, mis viitavad raskele tööle ning vähenes eeldatav eluiga. Esimese agraarrevolutsiooni tulemusena sai inimene “tuttavaks” krooniliste haigustega nagu diabeet ja osteoporoos ning ilmusid esimesed rasvunud inimesed.

Teraviljapõhine toit on küll energiarikas, kuid ühekülgne ja toitainetevaene ning seda ei saa võrrelda küttide/korilaste toitaineterikka toidusedeliga, mis koosnes rasvasest lihast ja siseelunditest, luuüdist, kala- ja linnulihast ning hooajati munadest, taimedest, pähklitest/seemnetest ja puuviljadest . Ühekülgse ja toitainetevaese toidu tõttu hakkasid ilmnema vitamiinide ja mineraalide puudulikkusest tingitud haigused nagu skorbuut, beribeeri, rahhiit, aneemia, pellagra.

Teravilja negatiivsete toimete põhjuseid on veel mitmeid:

antitoitainete (fütaadid, püridoksiini glükosiidid, seedeensüümide inhibiitorid) sisaldus, mis takistavad toidus olevate mineraalide, vitamiinide ja valkude omastamist;

lektiinide ja allergiliste valkude (gluteenina tuntud gliadiin, hordeiin, sekaliin) sisaldus, milliste pidev tarbimine põhjustab paljudel pikas perspektiivis autoimmuunhaigusi;

kõrge süsivesikutesisaldus, mis kõigutab inimese vere glükoositaset suures ulatuses. Organismile mittesobivat piiri on teraviljatoitudega lihtne ületada.

Inimene kohanes muutunud toidulauaga, võttes kasutusele terade idandamise ja kääritamise, mis vähendas antitoitainete sisaldust ja tõstis toitainetesisaldust. Need, kes rikastasid toidusedelit traditsioonilise toiduga ja teraviljatoidust otseselt ei sõltunud, tulid muutustega hästi toime.

Põhjala inimesed hakkasid põldu harima 4000 aastat tagasi. Käesoleva aja toitumissoovituste kohaselt peame meie, põhjamaa inimesed, kelle kokkupuude teraviljadega on olnud evolutsiooniliselt üürike, sööma 6-11 portsjoni teraviljatooteid. Mitte nädalas, vaid ühes päevas…

Suhkur

Suhkru eraldamine suhkruroost 500 aasta paiku lõi eelduse suhkru ülemaailmsele levikule. Alguses oli suhkur kättesaadav siiski vaid rikastele. Tootmisprotsessi tõhustumise tulemusena muutus suhkur 18. sajandil odavamaks ja kõigile kättesaadavaks. Toiduratsioonis oli suhkru osa siiski veel väike.

Tänapäeval on suhkur ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup oma odavuse ja kättesaadavuse tõttu kõikjal toiduainetetööstuse poolt toodetus ning nende osakaal toiduratsioonis on kõrge. Suhkru tarbimine tekitab lisavajadusi mineraalainete ja vitamiinide järele ning mõjutab tugevalt vere  glükoositaset, kuid kõige halvem võib olla selle sõltuvust tekitav toime. Suhkur on legaalne narkootikum, millest on neil inimestel, kes magusast maitsest kergelt sõltuvusse langevad, mõistlik hoiduda. Tänapäeval hakatakse juba aru saama suhkru kahjulikust mõjust ja taunitakse selle suurt tarbimist, kuid soovitatavad kogused on suured ning lisaks on jäetud täiesti tähelepanuta suhkru sõltuvust tekitav toime.

Jahu

Tööstusrevolutsiooni tulemusena 19. sajandi teisel poolel sai võimalikuks eraldada viljaterast energiavaesem, kuid toitaineterikkam osa – valge jahu oli sündinud. Nüüd oli samaaegselt olemas nii suhkur kui teravili selle kõige kahjulikumal kujul. Inimesed, kel oli regulaarselt võimalik süüa jahutooteid, rasvusid ja haigestusid varem või hiljem. Põhjusteks jahu nullilähedane toitainetesisaldus koos dramaatilise mõjuga vere glükoositasemele, mida võimendas suhkru samasugune toime…

Jahu ja suhkru levimisel põlisrahvaste toidusedelisse järgnes paarikümne aasta jooksul nende rahvaste tervisliku seisundi üldine halvenemine. Ja seda kõikjal maailmas.

Taimeõlid

1911 alustas keemiakontsern Procter and Gamble Ameerika Ühendriikides margariini tootmist ja turunduskampaaniat. See oli esimene transrasvatoode. Crisco’t (CRYStalized Cottonseed Oil ehk kristalliseeritud puuvillaõli) tutvustati kui odavat (õige!) ja tervislikku (???) alternatiivi praadimisele loomsete rasvadega.

Jõupingutused kandsid vilja – või, sea-, looma- ja  lambarasvaga praadimine kahanes aastakümnete jooksul oluliselt. Nende asemel hakati praadimisel üha enam kasutama margariini ja uusi turule ilmuvaid taimeõlisid nagu maisiõli ja sojaõli. Toiduainetetööstuse toodangus hakkasid koos esinema mitte ainult suhkur ja jahu, vaid ka transrasvu sisaldavad margariinid ja taimsed õlid. Samasse aega langeb südamehaiguste esiletõus, millised olid veel sajandi alguses Ameerikas tundmatud.

Küllastunud rasv ja kolesterool

Ancel Keys oli südamehaiguste laialdase leviku üle Ameerikas sügavalt mures. Mingi komponent inimtoidus pidi olema probleemide põhjuseks. See pidi tema arvates olema rasvas sisalduv kolesterool. Seda hüpoteesi oli vaja tõestada!

1953 esitas Keys uurimuse kuue riigi kohta, kus on näha selge seos toidu rasvasisalduse ja müokardi infarkti vahel. See on pahateaduse musternäide – välja jäid 16 riigi andmeid, mis oleksid hüpoteesi, et toidurasv põhjustab infarkte, kummutanud.

Nagu näha, on andmetega manipuleerides võimalik tõestada nii positiivset kui negatiivset seost südamehaigustesse suremuse ja toidu rasvasisalduse vahel.

Allikas: Donald W. Milleri artikkel “Enjoy Saturated Fats, They’re Good For You!” veebilehel LewRockwell.com

Vaatamata tõendusmaterjali tegelikule puudumisele soovitas Ameerika Südameliit 1956 aastal ameeriklastel asendada või, pekk, munad ja punane liha maisiõli, margariini ja kanalihaga ning süüa rohkem teraviljatooteid!

Taimeõlitööstus lõikas küllastunud looduslike rasvade maine kahjustamisest suurt kasu. Kuna troopilised õlid koosnevad põhiliselt küllastunud rasvadest, siis õnnestus toiduõlitööstusel need konkurentsist peaaegu kõrvaldada.

Keysi hilisem uurimus seitsme riigi kuueteistkümne provintsi kohta “kinnitas” levima hakkavat ideed rasvade ja kolesterooli kahjulikkusest. Jättes ka nüüd välja mittesobivate riikide andmed, kasutas Keys seose esiletoomiseks rasva üldkoguse asemel küllastunud rasva. Tulemused olid segased, kuid andmeid hüpoteesiga kohandades leiti seos küllastunud rasvade tarbimise ja südamehaiguste esinemise vahel, mis kadus aga riigisisese arvestuse järgi olematusse. Vastuolulistele tulemustele vaatamata oli Keys’i arvates tuvastatud kindel seos müokardi infarkti ja küllastunud rasva tarbimise vahel, mida ta põhjendas küllastunud rasva kolesteroolitaset tõstva toimega.

Vastavalt selle aja rasvauurimuste andmetele tõstis küllastunud rasva tarbimine tervetel inimestel tõepoolest kolesteroolitaset, kuid küllastunud rasvadel ja transrasvadel ei tehtud uuringutes vahet. Küllastunud loomuliku rasva asemel said katsealused põhiliselt hüdrogeenitud taimset rasva. Viimane on küll tehniliselt küllastunud, kuid organismile kahjulik kunstrasv, mis põhjustab vere kolesteroolitaseme tõusu. Nendele andmetele tuginedes tundus Keys’i järeldus ainuõige ja saavutas dogma staatuse. Kahjuks põhineb sellel järeldusel, et küllastunud rasv, tõstes vere kolesteroolitaset ja  kahjustades inimese südame-veresoonkonda, kogu läänemaailma hilisem toitumis- ja tervisealane teave…

Lõplik murrang

1970-ndatel aastatel käis toitumispõhimõtete vahel suur sõda. Võitja selgitamine jäeti senaator McGoverni poolt moodustatud komitee otsustada. Kahjuks ei võetud neid teadlasi ja arste, kes osundasid loomse rasva ja kolesterooli piiramiseks vajaminevate tõendite puudumisele ning suhkru ja tärklise kahjulikkusele, kuulda. Komitee raportile tuginedes sai võimalikuks, et ametlik toitumispoliitika kuulutas 1980-ndate alguses küllastunud rasva ja kolesterooli tapjateks ning inimestel soovitati kärpida rasvade osakaal toidus 40%-lt 30%-le, sealhulgas küllastunud rasvad 10%-le.

Rasvahirm sünnitas massiliselt rasvavaeseid ja rasvavabasid tooteid, mis olematute maitseomaduste tõttu täideti suhkru, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi, tärklise, ja kunstlike lisaainetega. Toiduainetetööstus muutus sisuliselt toiduimitatsioonitööstuseks.

Kolesteroolihirm sünnitas kolesteroolivabad tooted. Uute kolesteroolialandajate väljatöötamine ja massiline tootmine andis farmaatsatööstuse arengule võimsa tõuke.

Ameeriklased olid kuulekad – nad vähendasid küllastunud rasvade tarbimise soovitatud tasemeni. Vastutasuks langes neile osaks rasvumise epideemia.

Rasvumise kasvukõver, mille algus langeb kokku Ameerika esimeste toitumisjuhiste ilmumisega (toidupüramiid!), ei ennusta peatumist.

Allikas: Donald W. Milleri artikkel “Enjoy Saturated Fats, They’re Good For You!” veebilehel LewRockwell.com

Hetkeseis

Ameerikat kui võimsamat lääneriiki jäljendavad kõik ülejäänud riigid. Nüüd, peaaegu 30 aastat hiljem, on kogu tsivilisatsioon silmitsi rasvumise, diabeedi, vähi, luu- ja ajuhaiguste epideemiaga. Küllastunud rasvade ja kolesterooli drastiline piiramine toiduratsioonis osutus murdepunktiks. Tõeline toit asendati ja rikuti lõplikult ära jahu, suhkru ja selle sugulastega ning taimeõlide ja neist sündinud transrasvadega. Selline kunsttoit tõstab äkiliselt vere glükoositaset, mis kurnab igapäevasel tarbimisel lõpuks ära kõhunäärme. Pidevalt kõrgustesse sööstev vere glükoos loob soodsa pinnase haiguste tekkeks ning enneaegseks vananemiseks. Kaheksakümnendatest aastatest tõusu alustanud rasvumise ja haiguste kasvukõverad ei ennusta peatumist…

Rasva- ja kolesteroolihirm takistavad inimestel süüa rammusat tõelist toitu. Mitte ükski hilisem kliiniline uuring pole tõestanud küllastunud rasvade vähendamise positiivset mõju südamehaigustega võitlemisel. Saadud on hoopis vastupidised tulemused, aga sellest üldsust ei teavitata. Kolesterooliga on keerulisem, kuid selge on, et selle kõrge tase ei põhjusta iseenesest ühtegi haigust, vaid on stressi, kahjustuste ja haiguste või organismi omapäraga kaasnev nähtus. Kolesteroolitaseme tõus vanemas eas on loomulik ja selle madal tase on seotud hoopis suurema suremusega…

Mis edasi?

Meile Eestisse saabuvad Ameerika mõjud hilinemisega. Me ei ole VEEL nii haiged ja paksud kui ameeriklased – kas tõesti peame nende viga kordama? Lahendus on igaühe enda käes, sest ametlikest allikatest ei tasu abi niipea loota (Ameerikalgi on see samm veel tegemata!). Põhiliselt on vaja süüa rammusat ja valgurikast toitu koos juur- ja köögiviljadega ning vähendada drastiliselt teraviljatoodete, suhkru ja moodsate taimeõlide tarbimist. Tehis- ja kiirtoidust on mõistlik üldse loobuda. Ehk tuleb  minna ajas tagasi. Sest kaasaegsetel toitumissoovitustel, mis põhinevad kinnisideedel ja ärihuvidel, puuduvad nii evolutsioonipõhised kui teaduslikud alused.

 

 

Powered by WordPress | Download Free WordPress Themes | Thanks to Themes Gallery, Premium Free WordPress Themes and Free Premium WordPress Themes